Kassi anatoomia

Kassid kuuluvad imetajate klassi. Emased kassid toidavad järeltulijaid piimaga ja hoolitsevad nende eest seni, kuni kassipojad on küllalt suured ise hakkama saamiseks.

Kassid on lihasööjad loomad. Kodukassidel on instinkt jahtida linde ja väikseid imetajaid (nt hiired). Kuid eriti seiklushimulised kassid võivad proovida ka näiteks jäneste jahtimist.

Skelett

  • Toetab keha struktuuri, eriti selgroogu ning esi- ja tagajäsemeid.
  • Kaitseb õrnu siseorganeid.
    • Kolju kaitseb aju ja teisi aistinguorganeid, nt silmad.
    • Vaagen kaitseb alumisi kõhuorganeid, nt emakas.
    • Selgroolülid (selgroog) kaitsevad seljaüdi moodustavaid närve.
    • Ribid kaitsevad rinnakorvi organeid, nt süda ja kopsud.
  • Võimaldab liikumist. Kui luude külge kinnitunud lihased tõmbuvad jäseme juures kokku, hakkavad luud liikuma ja jäsemed painduma. Tagajäsemete tugevus annab võimaluse hüppamiseks ja jahtimiseks.
  • Toodab vererakke.
  • Hoiustab olulisi mineraale, nt kaltsium ja fosfor.

Kuigi kassidel on umbes samapalju luid kui inimesel, on need teistsuguse kujuga ja kohanenud kassi kui kiskja vajadustele. Skelett on tugev, kuid kerge. See koosneb paindlikest lülisammastest, et kass saaks väledalt liikuda. Tänu jäsemete paindlikkusele ja sitkusele saab kass kõrgelt hüpata, ilma et ta ennast vigastaks. Tasakaalu aitab hoida pikk saba.

Nahk

Nahk kaitseb keha infektsioonide, füüsiliste vigastuste ning soojus- ja veekao eest. Kassi nahk on alusstruktuuridega palju lõdvemalt ühendatud kui inimesel, mis suurendab kassi paindlikkust.

Kassi nahk on kaetud karvaga (kuid on ka karvutuid kasse). Karv aitab hoida kassi naha soojust ja kaitseb nahka vigastuste eest. Ohu korral on kassil kombeks karvkatet turritada, et nii suurem välja paista.

Karvkattel on ka kaudne kaitseroll. Karvkatte toon mängib metsikus looduses suurt rolli. Kodustamata kasside ellujäämise tõenäosus on suurem vöödilise kasuka puhul. Tänu sellisele karvkattele jäävad nad suurematele kiskjatele varjatuks ja saavad ise paremini jahti pidada. Linnades on aga ülekaalus musta ja mustavalgekirju karvkattega kassid ning selline kasukas on vähemmärgatav.

Some parts of the skin or hair have evolved to perform particular functions.

Mõned naha- ja karvaosad on välja arenenud teatud kindla funktsiooni tõttu.

  • Kassi jalgade käpapadjad on palju tugevama nahaga, kui ülejäänud keha.
  • Kassi vurrud on pikemad, tihedamad ja tundlikumad kui muu karvkate. Need varustavad kassi ümbritseva teabega.

Meeled

Kuulmine

Kassidel on suured kõrvad, millega nad saavad lihtsalt asukohta määrata. Kõrvad töötavad koos ajuga tasakaalu säilitamise eesmärgil.

Nägemine

Kassidel on väga hea silmanägemine, mis on samuti üheks teguriks jahtimise soodustamiseks. Suured silmad paiknevad kolju eesosal ja võimaldavad kassil hästi ümbruskonda hinnata. Erinevalt inimese ümaratele pupillidele, on kassil need piklikud, mis muutuvad ereda valguse käes peenikesteks kriipsudeks. Silma taga oleva peegeldava kihi tõttu hakkavad kassi silmad pimedas helkima ja tänu sellele suudavad kassid ka pimedas näha.

Kassidel on ka lisasilmalaug, mida nimetatakse sageli pilgutamise membraaniks või kolmandaks silmalauks. See liigub välise silmalau all keskelt väljapoole ja pakub silmale lisakaitset. Kolmandat silmalaugu pole tavaliselt näha. Kuid kui see muutub nähtavaks, võib see olla haiguse tunnusmärgiks.

Haistmine

Lõhnataju on kassile väga oluline. Kass kasutab lõhna territooriumi märgistamisel teiste loomade tuvastamiseks ja teiste kassidega suhtlemisel. Lõhna tuvastab nina närv ja edastab selle tõlgendamiseks ajju. Kassidel on üks aistinguorgan veel suus, mis täiustab haistmismeelt veelgi.

Maitsmine

Keel on kaetud maitsenäsadega ja kassid tunnevad haput, kibedat ja soolast maitset, kuid mitte magusat.

Hingamissüsteem

Hingamissüsteem kannab õhku ninast väikestesse kopsukambritesse (kopsualveoolid). Süsteem soojendab ja filtreerib õhu ning transpordib selle kopsudesse, kus hapnik viiakse kehasse ja vahetatakse süsinikdioksiidiga, mis hingatakse välja.

Veresoonkond

Veresoonkond hõlmab südant, veene, artereid ja väikesi veresooni. Süsteem transpordib verd kehasse, kandes hapnikku, toitaineid, vererakke ja jääkaineid vajalikesse kohtadesse. Veri on oluline ka kehasoojuse säilitamisel.

Urinaartrakt

Urinaartrakti peamised funktsioonid on keha veetaseme kontrollimine ja toksiinide väljutamine. Neerud filtreerivad verd ja väljutavad üleliigse vee ja toksiinid, mis kantakse seejärel põide, kus need väljuvad uriinina. Kassid võivad uriini kemikaale kasutada omavaheliseks nn lõhnsuhtluseks.

Seedesüsteem

Seedesüsteem vastutab toidu lagundamise ja toitainete imendumise eest enne seeditamatu toidu ja muude jääkainete kehast väljutamist. Seedimine algab suus, kui kass hakkab toitu närima. Kass kasutab oma kiskjale iseloomulikke suuri, teravaid silmahambaid saagi haaramiseks ja hammustamiseks ning purihambaid liha rebimiseks.

Paljunemissüsteem

Isastel kassidel on kaks munandit, mis asuvad päraku all. Isaste kidaline peenis tekitab emastele kassidele paaritamise ajal valu. Emased kassid võivad täiskasvanutena regulaarselt paarituda. Tipphooaeg on varakevadel. Emased kassid võivad samaaegselt kanda mitmeid kassipoegi ja isegi erinevate isade järglasi.

Närvisüsteem

Närvisüsteem juhib keha teateid närvide ja seljaüdi kaudu ajju. Aju kontrollib kõiki keha protsesse, alates hingamisest kuni temperatuuri jälgimiseni välja.

Sisenõrenäärmete süsteem

Sisenõrenäärmete süsteem koosneb hormoone tootvatest näärmetest. Nende näärmete hulka kuuluvad kilpnääre, kõhunääre, munasarjad ja munandid.